Tere sügis ja tere kool!

Viimasel ajal on kooli teema muutunud üheks osaks minu igapäevaelust-heas või halvas mõttes?
Pean tõdema, et mõlemat. Hea on see , et mul on tekkinud tulevikuplaanid seoses õppimisega USA-s, kuid samas hakkaksin ma igatsema kõike seda head, mis ümbritseb mind siin: Kodu, pere(minu pisi venna ja hoolitsev ema[kohati liigagi hoolitsev]ja alati toetav vanaema "Vanu")ning muidugi minu kallid ning asendamatud sõbrad ja TANTS! See on palju mida ohverdada, kuid usun ka et seda kõike väärt. Ning hakkab kool, mille peale tuleb nutuklimp kurku. Seda tunnet võiksin kirjeldada kui olemisega ahelates ning sunnitud tegema midagi väga vastumeelset. Kuid kui vaadata seda kõikke optimistlikumalt poolelt, siis juhtub meie rutiinses koolielus ka väga palju põnevat ning meeldejäävat:)
Väärtustagem inimesi kes meil on ja kes teevad meid õnnelikuks ning naudime igat hetke nendega koos, sest iial ei tea, millal võid neist ilma jääda.
Luv for all of u(L)