Mina ja tunnen ennast tühjana, imelik...imelik, sest ma pole varem nii tundnud. Kas tühi ongi õige sõna, ma ei tea?! Sees on selline imelik tunne nagu miski poleks paigas, kõik keerleb, lendleb ringi ja torkab justkui väikse nõelaga- mis see on, ma ei tea. Proovin leida kindlat pinnast, kus jalad maha panna, aga ei leia seda-tühi maa, midagi pole ainult mina, minu mõtted ja mõistatused.
Tean, ma olen pikal pikal teekonnal, teekonnal, kus keegi ei saa mind aidata peale minu enda, sest kõik küsimused mis on minu sees , nende vastused on aga minu ees.Mul läheb aega et panna kokku õige küsimus ja vastus, kuid kui see on sooritatud, siis tean, et ees on päikseline aas kus jooksen mina, ainult mina ja minu kõrval rahulolu kui karma mida keegi ei näe väid tunnevad.
Ees on paremad ajad ja parem mina!
1 comment:
veel paremini oma tundeid väljendada siin maailmas veel ei osatagi.
lugeja suudab panna end sinu olukorda kergelt, super.
Post a Comment